Töökeskkonna riskianalüüs on alus ettevõtte töötervishoiule ja tööohutusele

Riskianalüüsi peavad koostama ja Tööinspektsioonile esitama kõik ettevõtted, kellel on vähemalt üks töölepinguline töötaja.

Selle nõude aluseks on töötervishoiu ja tööohutuse seadus. Riskianalüüsi tegemise eest vastutab tööandja, mis tähendab, et tööandja peab hindama oma töökeskkonda ja riskide olemasolu ning pidevalt uuendama riskianalüüsi, eriti kui töökeskkonnas toimuvad muudatused, näiteks uute töövahendite või tööprotsesside kasutuselevõtul.

Mis on ettevõtte riskianalüüs ja miks see on vajalik?

Riskianalüüs on protsess, mille eesmärk on tuvastada töökeskkonnas esinevad ohutegurid, hinnata nende tõenäosust ja mõju töötajate tervisele ja turvalisusele. Selle eesmärk on ennetada vigastusi ja tööõnnetusi ning parandada töötingimusi ja ohutust. Riskianalüüs kaitseb nii töötajaid kui ka tööandjat, aidates vähendada õnnetuste riski ning tööseisakuid, mis võivad ettevõttele kulukaks osutuda.

Riskianalüüsi kasu ettevõttele

Riskianalüüsi käigus saab ettevõte väärtuslikku teavet selle kohta, kes võivad olla ohustatud isikud ja millised on töökeskkonnas esinevad ohutegurid. Alati ei pruugi kõik töötajad olla ohustatud konkreetsete ohtude poolt, seetõttu tuleb käsitleda iga töötajat ja ametikohta individuaalselt. Ohutegurid võivad olla seotud konkreetse tööprotsessi, töökoha või ametikohaga. Kui ohutegurid ja ohustatud isikud on kindlaks tehtud, saab hinnata riski taset, arvestades ohuteguri esinemise tõenäosust ja võimalike tagajärgede tõsidust. See aitab määratleda, millised töötajad peavad läbima tervisekontrolli, kellele tuleb väljastada isikukaitsevahendeid, kellele korraldada lisakoolitusi või kuhu paigaldada ohutusmärgid. Samuti saab paika panna sisekontrolli protseduurid, et tagada ohutus ka nende ohutegurite korral, mida pole võimalik täielikult kõrvaldada. Näiteks tuleb tagada, et elektriseadmeid hooldatakse regulaarselt ja töötajad on teadlikud elektriohutusnõuetest, et ennetada elektriõnnetusi.

Riskianalüüs annab tööandjale ülevaate sellest, mis on töökeskkonnas hästi ja kus vajatakse veel täiustusi – justkui hea partner, kes toob esile nii kiitust kui ka konstruktiivset kriitikat ning pakub välja lahendusi.

Kellele riskianalüüs on mõeldud?

Kuigi riskianalüüs tuleb esitada Tööinspektsioonile, on see dokument tegelikult kogu ettevõtte jaoks, sealhulgas töötajatele. Ideaalis peaks see olema kättesaadav kõigile ja riskianalüüsi koostamisel võiksid töötajad eri osakondadest olla kaasatud, sest just nemad tunnevad oma tööga seotud riske kõige paremini.

Kuidas riskianalüüsi teha?

Riskianalüüsi saab läbi viia mitmel erineval viisil, alates lihtsatest küsimustikest kuni põhjalike hindamismeetoditeni. Meie töötervishoiu ja tööohutuse partner aitab teil koostada riskianalüüsi selliselt, et see poleks lihtsalt "igav dokument", vaid kasulik ja arusaadav töövahend nii etevõttele endale kui ka sealsetele töötajatele.

Levinumad müüdid riskianalüüsi kohta

• Riskianalüüs on liiga keeruline ja vajalik vaid suurtes ettevõtetes - tegelikult on riskianalüüsi võimalik koostada ka lihtsustatud kujul ning see on oluline ka väikeettevõtetele, eriti kui valdkonnas on õnnetuste oht kõrgem. Riskianalüüs aitab ennetada mitte ainult suuri õnnetusi, vaid ka pikaajalisi terviseprobleeme, näiteks kontoritöö puhul aja jooksul tekkivaid terviseriske.
• Riskianalüüs on vajalik ainult suurtes ettevõtetes - väikestes ettevõtetes on riskianalüüs sama oluline, eriti kui töö hõlmab füüsilisi ohte, masinate kasutamist või töötingimusi, mis võivad põhjustada õnnetusi või terviseprobleeme.
• Riskianalüüs on ainult formaalsus - tegelikult aitab hästi tehtud riskianalüüs ennetada tööõnnetusi ja parandada tööohutust, mis toob kasu nii töötajatele kui ka tööandjale. See võib vähendada tööseisakuid, kulusid ja tööga seotud vigastusi.
• Riskianalüüsi koostamine on liiga keeruline - tegelikult võib riskianalüüsi koostamine olla samal ajal nii lihtne kui ka põhjalik, sõltuvalt vajadustest ja ohtudest. Võimalik on kasutada ka töötervishoiu ja tööohutuse ekspertide abi nagu näiteks töötervishoiu ja tööohutuse partneri abi.
• Kui töö on kontoritöö, siis riskianalüüsi pole vaja - riskid ei piirdu vaid füüsilise tööga, kontoritöös võivad esineda riskid näiteks seotult ergonoomika, arvutikuvari, töökoormuse ja vaimse tervisega.
• Kui riskianalüüs on tehtud, pole seda uuesti vaja vaadata - riskianalüüs pole ühekordne dokument, seda tuleb regulaarselt uuendada, eriti siis, kui ettevõttes toimuvad muutused. Näiteks võetakse kasutusele uued tööprotsessid, töövahendid või materjalid, mis võivad kaasa tuua uusi riske.
• Riskianalüüs tagab 100% ohutuse - kuigi riskianalüüs aitab riske märkimisväärselt vähendada, ei suuda see kõiki riske täielikult kõrvaldada. Riskianalüüs on pidev protsess, mis nõuab regulaarset jälgimist ja uuendamist.