Kaugtöö, sealsed riskid ja riskianalüüs

Kaugtöö kui paindlik töökorraldus

Paljud ettevõtted ja töötajad eelistavad paindlikku töökorraldust. Mõnikord saab olla paindlik nii tööaja kui ka -koha suhtes, olenevalt tööülesannetest. Kaugtöö lubamisel tuleb selgelt kokku leppida, mida kaugtöö tegemine täpselt tähendab, et vältida arusaamatusi ja vaidlusi.

Kaugtöö puhul täidab töötaja oma igapäevaseid tööülesandeid väljaspool tööandja asukohta vastavalt poolte vahelisele kokkuleppele. Hübriidtöö tähendab, et töötatakse osaliselt kontoris ja osaliselt kaugtööl. Hübriidtööle kehtivad samad põhimõtted mis kaugtööle.

Kaugtöö kokkuleppe sõlmimine on oluline

Kaugtöö tegemiseks on vajalik tööandja ja töötaja vaheline kokkulepe, mis tuleks vormistada kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Vaata täpsemalt soovituslikke juhiseid kaugtöö kokkuleppe sõlmimise kohta Eesti Kaubandus-Tööstuskoda portaalist.

Tööandja ei saa töötajat kohustada kaugtööd tegema, samamoodi ei saa töötaja kaugtööd nõuda.

Tööandja kohustused kaugtööl

Tööandja vastutab töötingimuste eest kaugtööl ja peab enne kaugtöö kokkuleppe sõlmimist läbi viima riskianalüüs. Tööandja vastutab kaugtöö tingimuste eest ja peab enne kaugtöö kokkuleppe sõlmimist läbi viima riskianalüüsi. Lisaks tuleb tööandjal töötajat juhendada enne kaugtööga alustamist ja seejärel regulaarselt vastavalt vajadusele. Juhendamisel tuleb rõhutada kaugtöö keskkonnaga seotud ohte, võimalikke tervisemõjusid ja tervisekahjustuste ennetamise abinõusid. Tööandja peab tagama, et töötajal on sobilikud töövahendid tööülesannete täitmiseks, ja korraldama vajadusel töötaja tervisekontrolli, samuti uurima tööõnnetusi ja kutsehaigusi.

Enne töötaja kaugtööle lubamist on tööandjal mõistlik endalt küsida järgmised küsimused:

• Kas olen hinnanud kaugtööga seotud võimalikud riskid?
• Kas olen juhendanud töötajat kaugtööks ja veendunud, et ta oskab ohutuid töövõtteid kasutada?
• Kas olen arvestanud, et kaugtöötaja peab läbima tervisekontrolli samadel alustel kui teised töötajad?
• Kas olen mõelnud sellele, et ka kaugtöö töökohas võib juhtuda tööõnnetus ja teinud endast oleneva selle vältimiseks?

Töötaja kohustused kaugtööl

Töötaja vastutab kaugtöö kokkuleppe ning töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise eest. Ta peab tööandjat viivitamata teavitama kaugtöö tingimuste muutustest, näiteks asukoha muutusest. Töötaja kohustuseks on teha koostööd ohutu töökeskkonna tagamisel ja teavitada tööandjat tööõnnetusest või ohtlikest olukordadest kaugtööl.

Kaugtöö riskianalüüs

Riskianalüüsi eesmärk on kaardistada kaugtööga seotud riskid ja anda soovitusi nende maandamiseks. Riskianalüüs peaks hõlmama küsimusi töövahendite, valgustuse, tarkvara, müra jms kohta. Lisaks tuleb arvestada psühhosotsiaalsete ohuteguritega, nagu pikaajaline üksinda töötamine. Riskianalüüsi tegemisel saab abiks olla töötervishoiu ja tööohutuse partner, kes kasutab tööohutuse tarkvara, mis võimaldab riskianalüüsi läbi viia automaatselt nendel ajahetkedel ja nii tihti, kui see on ettevõttele vajalik.

Riskianalüüsi on soovitatav teha regulaarselt, samuti pärast kaugtöö tingimuste muutumist, näiteks kui töötaja kaugtöö asukoht või kasutatavad töövahendid muutuvad. Lisaks sellele, kui töötaja teeb kaugtööd vaheldumisi kodust ja suvilast, tuleb analüüsida riske mõlemas kohas. Sama kehtib välismaal töötamise puhul, kui kaugtöö on lubatud ja töötaja viibib pikemat aega välismaal.

Kaugtöö töökoht sisustatakse tööandja ja töötaja kokkuleppel. Kuna kaugtöö tegemise eelduseks on mõlemapoolne kokkulepe, lepitakse töötingimustes kokku koostöös.

Peamised riskid kodukontoris

• Füsioloogilised riskid - ebaergonoomiline tööasend ja seadmed võivad põhjustada füüsilisi vaevusi, näiteks selja-, kaela- ja randmevalu. Töötajal peab olema reguleeritav ja mugav töötool, õige kõrgusega laud, sobiv monitor, eraldi klaviatuur ja arvutihiir, et vältida pikaajalist tervisekahju. Tööandja vastutab selle eest, et kodukontoris oleksid tagatud samad ergonoomilised tingimused nagu kontoris​.
• Psühhosotsiaalsed riskid - isolatsioon ja vähene sotsiaalne suhtlus võivad suurendada stressi ja läbipõlemise riski. Regulaarne suhtlus meeskonnaga, piisavad puhkeajad ning töö- ja eraelu tasakaalu hoidmine on olulised psühhosotsiaalsete riskide vähendamiseks​.
• Elektrilöögi- ja tuleoht - kodukontoris töötamisel peab olema kindel, et kõik seadmed on turvaliselt paigaldatud ja vastavad ohutusstandarditele. Ühendused ei tohi olla ülekoormatud ning töötaja peab teadma, kuidas toimida võimaliku elektrikatkestuse või tulekahju korral​.
• Vaimne ja füüsiline heaolu - töötamine kodukontoris võib tekitada probleeme motivatsiooni ja keskendumisvõime säilitamisega. Tööandjad võiksid pakkuda töötajatele tuge vaimse tervise hoidmisel, näiteks pakkudes juurdepääsu nõustamisele või stressi juhtimise tööriistadele​.